urn:nl-mpi-tools-elan-eaf:88b27160-1990-4b28-8636-f6dbed82cb72
1579
Kona'u ini gapu' dun.
sima mokopikil
O'o.
De'eydun na ma dini.
Pinutuk na ma og bunga.
Og bunga mitu' nog kayu.
nipa
Mosakit en ion.
Og bunga o' bunga.
Dawon nog bunga.
Basta pongalap amu nog bunga.
Na'a pa a.
Solipon ku dinia.
Ken miputuk o'.
De'eydun en.
Pimutuk na ion.
Dion men tidu.
O'o.
ma' nion sumboy.
o'o.
Sia mokopikil nog pigonadan?
Bogadoy niu ion modoksu' moktalu'.
Olo pogunga'on?
O'o.
Olo sog Sinubanon dun?
molibotadoy nog si Boyet
Olo ban
kipotongow ni Boyet nog ion kitu'
molibotadoy?
si Boyet si Buboy?
si Boyet si Buboy?
Og molibotadoy nog si
Buboy
Binolosan niu si
Buboy ni Boyet.
Ati buan,
koni,
Ain mingadi' itu' si an,
si Buboy?
Giskwela?
Sog giskwela nog
Konia og sak.
Tagna' nog saku.
Simasima
og
mikopogabitabit
diani
Pidokot da itu' sagya.
og an
bunga
bunga mitu'
dawon non
Jelo, ingkuda.
Simasima og
miduma
duma nilan mogabitabit,
silo'
dada' Perla,
si Buboy
dia sog giskwelaan kitu' nog san Jose?
O sima itu' og
duma nilan mogabitabit?
Tagna',
tagna' pa da' ita pa datong.
Tagna'
na'a paa po' mongodutu.
Kona' en og bianan ogog
Olo ban nion mian ka ma sog bintana'?
Kona' en bianan.
Ditu' tokodoy pomonek.
Molega
Koni.
Tagana' og
Tubus,
Olo buan maistra koni?
og polopanad
Tubus polopanad,
og
Olo ban principal koni ban?
O ustu.
Mikolingow ita.
Tagana' og
polongipat nog giskwela.
Kodua' non og
Kona' pa.
Mikotongow ion plasa.
Mibunggu' non og bata' kitu'.
Tus nitu' og
polopanad
og gipusan og
dia sog
Sinubanon
Mogbaya' nog giskwela?
Olo principal sog Sinubanon?
Og
kounutan nog
giskwelaan.
Koni, mipikil niu pa ta' olo
tinalu' ni aling Perla
dada' Perla bu si Buboy?
Olo tinalu' kitu' ni dada' Perla?
Ain dalan nog office.
Si Buboy ban,
sia mokopikil nog tinalu' kitu' ni Buboy?
Moto ta'
mogbotad si o' Buboy?
Moto ion mogbotad.
Og gondow kitu' dini,
migimung amu nog lodawan nog
dua' kotow migabitabit
Ditu' ta' da inalap sog gistoria kitu'.
Da' ilan nen ponginongog.
Po' pomikilan nilan diadia minangoy.
Migimung amu potaan itu' nog talu' kitu'
nog mibunggu' kitu'.
Tabal sop nog bata' kitu',
"Da'idun da og
og
og
Da'idun da og
ka'id non."
Dadi og gotow,
bila doda' mogistoria ita sog duma ta,
sumboy
sumboy mogbotad.
Pongimud nika pa kaput sog lowasan
Pongimudon glam non.
Ongon bostaon ku dini nog
Olo
og ginangon niu
nog kopotongow niu nog mogbotad
sog bostaon ku koni?
Tagna',
landu' na koyaba' og
gluyud
ditu' sog poksoluyan niu ken nog ponganon.
Moyaba' tokodoy gluyud.
Saka ini, landu'a na kogutom.
Ditu'a posop su'usa sog binaya'
minindog.
Po' kodotongoy mu pa
lakad na koyaba' og
og gluyud
nog gotow.
Mitongow mu og pakasibata' mu
ditu' na ion,
molani na ion ditu' sog ponoluyan ken sog gunan.
Dadi ika olo ginangon mu?
Mokposaluya sog pakasibata' mu kitu'?
Oiton mu ion ditu',
sog pakasibata' mu kitu' bagun mokosaluy.
Onggaton mu ditu'?
Sumoksuk sog tolikudan nog pakasibata' non?
Indoga!
nog
Misinsa ila nog luyud,
saka mangoya ditu' mongo-
sukan ka tiba.
Saka kioyo ken,
misinsan ilan na mogbagad.
Pia te' itu' botad mu kitu'?
Di'.
Bila ditu' na og pakasibata' mu sog gunan,
diningka sog binaya',
pogbagada
asta modoksu' sumaluy.
Na'a mondolohog.
"O, akon akon."
Mongowes mongowes.
"Akon sumaluyu."
Saka su'usa ila si'oy mogutom ilan mitu'."
Po' migluyud ilan kopia.
Aba mangoya ditu' mondolohoga.
Towagon ka nog pakasibata' mu,
"Soksuka soksuka."
Pia te' itu'.
Olo ginangon?
Mog-
bagad da nog mat-
Tutal matonga mitu' ditu'.
Modoksu' ilan itu' mokponaluy,
ika ken mindoga,
mokosaluya
dosop.
To ban?
Mogbagad ita.
Kitu' og botad nog togo
togo
molibota-
doy
Kodua',
mokpikil ita a.
Gutok ta ken
polokpangon ta.
Poliwagon ta kopomikil ta.
Tinawaga nog polopanad mu.
Tinawag
nog polopanad mu
og
pakasibata' mu nog si Rona
bagun
tumabal sog
sak koni.
Sopolati non migingkudingkud amu.
Ngon classmate mu dion
si Rona ngalan non.
Ati tinawag men ion ni' mam.
Tinawag nog polopanad
Sia itu' ngalan non?
O' moksak si' mam tontongon mokanser ta'.
saka ini ondi' mini ompikil ni Rona og
og pigonadan.
Bu ondi' non ompikil olo og
tantu nog tabal.
Bagad amu.
Olo og ustu nog tabal sog sak nog polopanad koni.
Miglingalinga miglingalinga ma' nitu' si Rona
po' ondi' non na ompikil olo og
tobalon non.
Olo og tabal sog sak kitu'.
Ika ma pakasibata' non,
ma olo inangon mu?
Tobangan mu ion mokpikil.
Mokpikil ion ika si'oy mokpikila.
Ika mitu' pakasibata' ni Rona.
kilingawan non
Ika olo ginangon mu?
moksak
Ponadan mu ta' ion nog tabal?
Na'a pa.
Ika men pakasibata'
Tolu'on nika, "Rona, konia tabal dun."
Tolu'on mu ta'?
Ondi'a mok-
talu'.
Olo tolu'on mu diani Rona?
"Rona,
pokpikilpikila."
Olo pigonadan ta kitu'.
Po' ondi' ami pwede mog-
posun nog olo og tabal."
Olo nini?
Olo gongon?
Olo gongon?
Kuman.
Olo kuman.
Ongon
miimotu diani Jaysa.
Ken.
Tong niu po' ma.
Ponadon niu og tabal.
Ta' ban?
To' ban?
Ongon mindog dini,
"Konia talu' mu konia."
Ilabi na ken mongaser dinia.
Ongon ini pogindog dini.
og kuleke' niu dini
posun
Miimotu en glangka niu ken.
Sia mikposun kitu'?
Olo midongog mu?
'Kitu' tolu'on mu."
O'o, miimotu en.
Tus itu',
kolatas
Ongon pa men da' kodoksu'.
Mangoy ilan en ditu'.
Mokegedeged ilan nen ditu'.
"Konia sulat mu.
Konia. Konia"
Sia miginang dun?
Miimotu.
Olo?
Balu' ni dun mogingkudingkudu si'oy diniaya,
di'u mimot glangka niu ken?
Mimotu en.
Tus nitu',
Mindogu en dinia.
Sima og
mokotabal nini?
Mindog na en su'usa og piindog ken.
Bila ilan moglingag na en den,
moglongag na baba' nilan.
Da' potaan pokotabal og
migindog kutu'.
Inunanan nilan na nog tabal.
Ma' nitu' ta' molibotadoy?
Mogbagad amu nog
towagon amu.
Mogbagad amu nog modoksu' moktalu' og
migindog ken.
Imoton ku en na
Mogimotu.
Mogimotu.
Tong niu po' ma, migbotad te' en.
ma' ni Jaysa,
molugya' men moktalu'.
Mindog en.
langka nilan
Lumakus na taan ion mogogot.
Saka si Jaysa,
miglogablogab pa.
Mikpikilpikil.
Po' mikpikilpikil ion su'usa.
Mogda'dali' ita tumabal.
Koni.
Kosunan tokodoy og
Sunan nika tokodoy og tabal.
Kosunan nika tokodoy.
Miksak men og polopanad
Olo og
Saka ika sunan mu tokodoy.
Sog gutok mu na tokodoy og
tabal.
Po'
pigonadan niu na men kolabung.
saka kona' nika ma tinawag,
da'a men towagoy
Tinawag non og classmate mu ngalan non si' Ronron.
Dadi en,
minindog na men si Ronron.
Olo ginangon mu?
Mogogota.
Bogadan mu ion modoksu'
bangka
pogogot
Pogbagada motawag.
Bagadangka towagon ka.
Di'a nodada moktalu' nog
nog tabal.
Na'a na doda' po' bila itu' modongog non,
saka da' non kopikil,
Ma' bigya' pa polatinon,
Sunan ku da en moglampi'lampi' ken dini.
Tong niu po' ma.
Bila sunan niu tokodoy
timpong niu baba' niu ken.
Monamala mogogot.
Monamala mogogot.
Monamala mogogot.
Bila mitawaga
bangka nika na tolu'oy
Bagun de'eydun kulinsiong.
Di ita mokuleke' dini sog
Kopat nog sak.
Milumpak mu og
landu' na kolugya' ompanow.
Da'u potaan kodoksu' o.
Molugya' su'usa ompanow po' ion kitu' og
pingkol.
Mikotongow amu ta' nog gotow
pingkol.
Mogiling su'usa ma' nioyo.
Molugya'.
Na'a mokuleke'.
Molugya' men.
Po' susa togo mosakit.
Molugya' su'usa po' ion kitu'
pingkol
po' ion
Da'u pa kodoksu' ba le.
talu'u en mogbagad amu modoksu'u.
Pogbagad amu modoksu'u moktalu'.
Sinubanon
Ongon og
kibianan nog kotubu' non nog
ion kitu' migandun nog botis non kitu' sa'an ma' nitu'.
Di' ta sunan olo mikobal dianon.
Gomonsunoy ongon og milumpak non kitu' nog
nog di' pia
ma' nitu' na kopanowan non.
Molugya' tokodoy ompanow.
Nikki, olo ginangon mu?
Bobaon mu.
Ogakon mu.
Tobangan nika ompanow.
Molombot mitu ompanow.
dadi dua' amu kitu'
Olo ginangon mu?
Pulolion
Bila buan moligon pa dinika?
De'eydun mitu' pa motor.
De'eydun pa sokayan ken mual o'.
Det, ditu'a det sog silung Det.
Bogadan mu nog
kona' non
De'eydun pa sokoyan dini o'.
Olo buan omposilung?
og
sokoyan o',
Po' ditu' ita mini sog len ton koni.
Long de'eydun pa sokoyan.
Olo ginangon niu?
Sopolati non onda' itu' sog
Dini da sog dalan polatinon.
Kobon nitu'an pa kitu'.
motibolow
bogadan mu og gotow?
Ogakon mu?
Olo ginangon niu?
Sipiton mu?
Akon na buan?
Ondi'a mogdali' ompanow
po' ion molugya' ban ompanow.
Pogbogadan mu ion ompanow.
Po' bila mogdali'dali'a ompanow,
mibagak su'usa ion.
Dadi ika si'oy moglugya'lugya'.
Bogadan mu ion.
Moto ma da ompanow ion.
molugya' tiba
Bogadan mu ion.
Iduma mogbagada ma nog kalesa?
Ma' nitu' kitu'?
Mogbagad nog gina' non.
Bila buan gina' miktobong pa,
gobion amu mogbagad.
Bogadan mu ion.
Na'a mogdali' om-
panow.
Po' ika kitu' modali'a ma ompanow.
Simpan niu kolatas niu.
Po' simpanon niu tabal niu sog kolatas.
Sulat niu ngalan niu.
Doksu' na?
bogoyan ku nog
saka Glunis
pogonadan
Su' na?
Oo buan pogukadon niu ken nog da'asunoy akon.
Na'a pa.
Loko Jerson sia singkud mi den?
A di' mokodag si Esther.
Solabuk simana Disimbri na.
Boloma' mogmeeting ami pa niu
Bombus na lolabung og sulat.
Sulat niu den konia.
Bostaon ku og
tolipunan ha nog sak.
Tolipun ita na.
Tumabal amu di' mobon
po' sunud den
Sunud noosop nog gitungan.
Sog sa'a,
landu'a bosia koleg
lumiu sog
giskwela niu ken
Saka migabitabit og polopanad mu
bu og mogulang otaa gina'
nog
dion sog pintu'an.
saka landu'a bosia
koleg
lumiu.
Olo ginangon mu?
Sulat mu.
Sinubanon kotabal dun.
De'eydun kuman kuman dion.
Su' na?
Kodua',
Ngon minatong nog
kounutan sog lam
nog polopanad
kounutan.
Motas pa
golal non diani
Motas pa tokodoy.
Minatong dini.
tiba tidu ion ditu' sog
Minangoy ion dini.
Olo ginangon mu?
Og kounutan nog lam nog polopanad
sog lumiwag koni nog
bonwa nog
Minatong dini
sog giskwela ta.
Mitongow nika ma.
Olo kopotongow nog
botad
nog molongas dianon?
Doksu'u na.
Di'u na moktalu' puli'.
Na' amu mogdali'dali'.
Olo sinulat mu ken, Rizalde.
Ombastau da gidoy en?
Gonsunoy mingliputut minglipututa nosop dion.
Pogda'dali' po' ion kitu' midoksu'.
Ongon pa doma
Olo taan tawag nitu'?
Kilingaan ku ma.
Pikilon ku dona gonsunoy
Ow, dini da.
Mogbogoyu pa doma nog
og kodow.
Kodow koni
Boloma' ken, mokpokpanow men og polopanad
dini.
Polopanad ken mokpokpanow
polopanad
polopanad
polopanad
polopanad
Sia pa itu'?
lima kotow ilan da
lima kotow
Ombagak dini sig giskwela
polopanad
polopanad
gina'ulang ni
Nikki
polopanad
polopanad
polopanad
polopanad kitu' sog glokow
polopanad
polopanad
polopanad
polopanad
polopanad
polopanad
polopanad
polopanad
polopanad
polopanad
polopanad
Ompanow ilan si'oy
duma mokpogunut
Ita ongon da
Mikosabut?
Po'
og gondow kitu' nog ongon dioyo og
ongon dow migbolotibot
sog dalan ken
nog tinalu'u dow
akon posop miktalu' dun
'Mamang,
ami ma kolabung
talu'
de'eydun da dow class gondow koni po' og kasal.
Sia migloput kitu' loko Butsuy?
Donsama'u na en piktalu' dianiu.
Bila kona' nakon miktalu' dun, na' amu tumud.
Saka miktest posop gondow ken dini.
Dunsama'u na mitu' tinalu' dianiu.
Dunsama'u na en piktalu'.
Na' amu monginongog sog gotowanan sog lumibut.
Po' og bolotibot di' da pia inongogan.
Kona' non mitu'
Ditu' ilan ponginongog.
Bila si da' poktalu' dun
na'a amu tumud.
Angoy amu dini.
Bog doda' pogdatong dini da'idun pongadi' na ken,
uli'a.
Bog da'u da poktalu' dun, na' amu mogapsen.
Tontongon ku men boloma'.
Ongon nosop en mogapsen po' kitu' dow
maistraanan mikpokpanow na sog Dipulog.
Di'u na en sunan.
Monginongog ita.
Kotolu,
kotolua,
Olo ini kopotongow mu nog
togo
botad?
Moleg mogodam dianika
og clasmate mu nog pinsil.
Mogodam ion su'usa nog pinsil
Saka da'idun na mual og pinsil mu.
Po' salobuklabuk da og pinsil mu.
Olo ma kotabal mu sog classmate mu koyon?
Da' moglilowa.
Dion ta en niu kolatas niu ken.
Sia midoksu' inaton non pinsil non.
Moleg mogodam dinika classmate nog pinsil.
saka solabuklabuk da pinsil mu.
Olo ma kotabal mu dianon nog togo botad
kotabal mu kitu'.
Su' na?
De'eydun na.
Da' mindog.
Ga'id non tobukon tibaa
nog singkud niu ken sog gunan niu.
Koyon.
og kolatas ken
Bangka untoloy sog diabow.
Untulon dion sog diabow.
Ain ini tidu?
Pinaluy mu?
Sinaluyu taan puli' diani Harris kitu'.
Sinaluy na.
Takun da.
Untulon dion.
Sia midoksu'.
Dio dio dio.
Po' ombunggu' niu konia.
dion.
Ingkud amu po'
tobalon ta sak kitu'.
Dion an glam non?
Sog tagna'.
Nikki, na' amu na mokuleke' dion.
Molega lumiu sog
Landu'a koleg lumiu sog room nika.
Saka non,
migabitabit og polopanad mu bug
gina' otaaka gama' nog
classmate sog bongawan
Olo ginangon mu?
Tobia'
mian
pa.
Otawaka
Monobia'a.
Kodua' sak,
Minatong og kounutan
nog glam nog polopanad
dini sog
dini sog giskwela ta.
Olo og ginangon niu
otaa kopotongow niu nog
amu kitu' molibotadoy?
Olo?
Molongas
sisolom
De'eydun kuman.
Da'idun en
Molongas sisolom
polopanad.
Polopanad mitu' dosop.
laki
Molongas sisolom
polopanad.
Koni,
Migodam dianika og classmate mu nog
nog
pinsil.
saka, solabuklabuk da pinsil mu.
Olo ma tolu'on mu dianon
Olo
Olo?
Po' de'eydun na mual og
pinsilu
Po' koni da pinsilu.
mogodam dioyo
otawaka
pogbagada modoksu'u
bangkau ika
podamoy
Dadi mogbagadbagad mitu' ion po'
mikpasada ban.
po' solabuk da pinsilu.
Pigokot non o'.
Is milomu'u dun.
Bagad po'
bila modoksu'u
podamon ku ika.
Tontongon ku en.
Glam nog ginang niu koni,
bombus ini tontongon bog sima og
mikotabal nog
mahatul.
Sia kun?
dadi mitikpos ita dia sog
ain ini?
Mangoy ita sog
moganad nog talu' nog
Bangka ita si'oy poktolipun mogbobat ita pa.
Mipolot amu
Da'idun mogoksop nog lollipop sog sungu'an ku!
Olo nion?
Ponikpu'on ku dioyo lollipop niu ken.
botad ken a
De'eydun kuman sog room.
De'eydun mongukad.
Ongon bangku' niu.
Ingkud amu kopia.
Tolu'on niu
Mindog ha.
Tinalu'u mokpodoksu' amu!
Di' ita mosipog o''!
Olo ma' nion?
migomom nog
Sulat mu puli' talu' ken.
Bangka nika dungagoy dona.
Kobonkobonon amu na buan.
Mokpuli'puli'.
Sima togo bateria sog baloy nilan?
Di' moglilow urasan ta ken.
Na'a pa.
mokpogloblob ken mokpogbongkangbongkang
Ken olo graduon ku sog botad?
Ken ban bangku' nog togo sondigan.
Ma' ken nog kowayan ken
togo sondiogan.
Og talu' ken midoksu' sog
Mo'ana non minakow amu moksolip.
Polongas niu da writing niu ken.
Olong mogoktok mogoktok ken?
Olo pogoksopon mu ken sog sungu'an ta?
Koni.
midoksu' ion sog
Bo' bila og talu'
midoksu'
ombolong na
Bontoyoy niu a.
Sulatan niu
Awa'on niu og y,
Wa'on
Wa'on
Ingkud amu ba kopia!
Olo ban nion?
Akon mogbobolinsungag ken mangitu sop mogbantoy dun.
Ai na!
nog pogusoysoyan mogread
Og lam nog libun mindog!
Bila talu' midoksu' sog
Olo dungagon ta dun?
Olo pogakungon niu ken?
Olo pogakungon niu?
Olo pogokungon niu ken?
Crisanta da' tinoginopan non dini.
Olo dungagon ta?
Olo dungagon ta?
Olo mogandun sog y?
Bila matong dioyo?
De'eydun na ta' og y dioyo?
De'eydun na.
Og y ken miktimaluy
miktimaluy
dungagan
miktimaluy
dungagan
Misabut niu akon?
Og talu' nog midoksu' sog y
matong sog
de'eydun na.
Suklian niu nog
De'eydun na ta' y dinia?
Di' na.
Dinia
Sima leader Dinia?
Dio, dio.
Potindogon.
O, potindogon!
Potindogon!
Bunion niu
Bakting na.
Doksu'on men tiba.
Untul niu diniania og
trobahu niu ken bangka amu na
N
V
V N
N N
N
N N
N N
V N
V
V
V
V
V N
V V V
V
V
V
V
N
N
N
V
V
N
N
N
V
V
N V
N
N V
V
V
N
V N
N
V
V
N
N
V
N N
V N
V N
N
N
V N
N
N
V
V
V
N
V V
V
V
V V
N
V N
V
V
V
N V
V N
V
V N
N
N
V
V N N
V
V
V
V V
V
N
N N
N
V
N
V
V
N
N
V N
N N
V
V N
V
N V
V
V N N
V
V N
V
V
V V
N
N N
N
V
V V
V
V V
V
V
V
V V
V N
V V
V
V
V
V V
V
V
V
N
V
N
V
V N
V N
V
N
N
V
N
V
N
V
V N
N
V V
V
N
V
N
V
N N N
V V
V
V
N N
N
V
V V
V V
N
V
V
V
V N
N
V V
V
V
V
V
N
V N
V
V
V
V
V N
V
V
V
N
V
V N
V
V
V
V
N
V
V
V
V
V
V
V N
V N
V
V
V
V N
V
V N
V
V
V N
V
V
V V V
V
V
V
V
V V
V
V
N
V V
V
V
V
V V
V
V N
V
V N
V
N
N
V
V
V
V N
V
V
V
V V
V
V V
V V
V
N
V
V
V
V
V
V N
V V
V V
V V
V
V
N
V
N
V
V
V
V V
N
V N
N
V
V
V
V
N
V
V
V
V V V
V V V
V N
V N
V
V
N
V V
V
V
V
V V
V V
V
V
N
N
V
N
V
N
N
V
N
V
V N
V
V
V
V V
V
V V
V V
V
V
V
V V
V
V N
V N
N V
V V
V
V
V
V
V N
V N N
V
V
V
V
V
N
V
N
N
V
V
N N
N
V
N
V
V
N
V N
N N
V
V
V
V
N
V V
V
V
N
N
N
N
V
V
V
V
N N
N
N
V
N
V
V
N
V
V V
V
V
V
V V
V V
V
V
V
N
N
V N
N V
N
N
N
N
V N
N
N
N N
N
N
N
N N
N
N
N
N
N
N
N
N
N
N
N
V
N V
V
N
V
N
V
V
V
N
V
V V
V V
V
V V
V N N
N V
V
V
V
V
V N
V
V
V
V
V
V
V V
N
V N
N
N
V
V
N
V V N
V V N
N
V N
V
V
V
V
N N
N
V N
V N
V
V V
V
V
V
V
V
V N
V
V V
V V
V N
N N
N
V
V
V N
N
N
V
V
N
V
N
N
N
N
N
V
N
N
V
N
N
V
V V
V
V
V
N
V
V
V
V
V
N
V
V
V
V
V V
V V
V
V N
V
N
V
V
N
V
V
V
V V
V
V V N
V
V
N
V N
V V
N
N N
N
N
N V
V V
V
V V
V N
V
N
V
V
V
V
V
V
V
V
V V V
V
N V
N V
V
V
V
V
V
V
V
V
V
V
V
V
V
V
V
N V
V
V
V
V
V
V
V
V
V
N
AV
PV
PV
PV
PV
GV
AV
AV
PV
AV
AV
AV
AV
PV
AV
PV
PV
PV
AV
AV
AV
AV
AV
PV
AV
AV
AV
PV
PV
PV
PV
AV
PV
AV
PV
AV
PV
AV
PV
AV
AV
AV
AV
AV
AV
AV AV
AV
AV
AV AV
PV
PV
AV
AV
AV
AV
AV
AV
AV
PV
PV
PV
PV
AV
AV
PV
PV
AV PV
AV AV
PV
PV
GV AV
AV AV
PV
AV
GV
PV
PV
AV
PV
GV
AV
AV
AV
PV
AV
AV
AV
PV
AV
AV
AV
AV
AV
AV
AV
AV
AV
AV
GV
AV
PV
AV AV
AV
PV
AV
AV
AV
AV
AV
AV
AV
AV
AV AV
AV
GV
PV
PV
AV
PV
AV
GV
PV
AV
AV
AV
AV
AV
PV
AV
AV
AV
AV
AV
AV
PV
PV
PV
GV
PV
PV
GV
PV
GV
PV
PV
PV
AV
GV
AV
GV
GV
GV
AV
AV
AV
GV
AV
PV
GV
PV
PV
GV
AV
AV
AV
AV
PV
AV AV
AV
AV
AV
PV
AV
AV
AV
PV
AV AV
PV
AV
AV
AV
AV
AV
AV
PV
AV
AV
AV AV
PV
AV
GV
AV
PV
AV
AV
AV
AV
PV
AV
AV
PV
PV
PV
PV
PV
PV
PV
PV
PV
AV
AV
AV
AV
PV
AV
PV
AV
AV
PV
AV
GV
AV
AV
PV
PV
PV
AV
AV
AV
AV
AV
PV
AV
AV
AV
PV AV
AV
PV
AV
AV
AV AV
AV AV
AV AV
PV
PV
GV
PV
PV
AV AV
GV
AV
PV
PV
PV
PV
GV
PV
PV
AV
AV
AV
AV
GV
AV
AV
AV
GV
PV
PV
PV
PV
PV